Pergunta ida-ne’ebé mak fasil atu
ita bo’ot responde:
“Ita bo’ot gradua iha ne’ebé? Ka saida
mak ita bo’ot bele halo?”
Iha sékulu 21, avansu teknolojia no
dijitalizasaun muda pergunta husi ita-bo’ot nia diploma saida ba saida mak ita bo’ot
bele halo. Mudansa refere kauza ezijénsia husi indústria sira ba forsa
traballador la’os de’it ona depende ba diploma ka grau akadémiku maibé abilidade
saida mak individu ida iha ona atu bele hasoru mundu real. Iha realidade,
depois de ita termina ona ita nia estudu iha universidade, kompaña privadu ka
instituisaun governu sira dalabarak foku liu ba abilidade prátika ka esperensia
husi individu ida nian no kapasidade adaptasaun ba ambiente servisu ida-ne’ebé
lalais.
Bazeia ba kondisaun refere, edukasaun
formál de’it seidauk sufisiente atu prepara individu ida hasoru dezafiu iha
mundu profisionál. Hanesan publika mos husi World Economic Forum iha Future
of Jobs Report 2025, relata katak maiz ou menus 81% husi kompaña ka
instituisaun sira prefere liu esperiensia husi servisu real no kapasidade
adaptasaun kompara ho diploma ka grau akadémiku. Loos katak diploma importante
iha profisaun balun no situasaun balun, inklui sai rekezitus inisiu, maibéla
garantia ita nia susesu iha futuru.
Husi ezijénsia refere mak edukasaun
non-formál hahú iha papél atu kompleta edukasaun formal hodi responde ba
nesesidade iha mundu real. Edukasaun non-formál oferese aprendizajen ne’ebé
fleksível, kontekstual, no orientadu ba nesesidade kampu de traballu. Iha
formasaun ne’ebé oferese husi organizasaun sira oferese oportunidade ba ema
hotu atu kontinua aprende no dezenvolve nia abilidade sein iha limitasaun ba
idade no nível edukasaun.
Tuir relatóriu UNESCO (United
Nations Educational, Scientific and Cultural Organization) edukasaun
non-formál kontribui signifikante hodi hasa’e abilidade husi traballador sira,
liu-liu iha nasaun sira ne’ebé iha hela prosesu dezenvolvimentu nia laran. Iha
relatóriu refere, UNESCO mós subliña katak foinsa’e no adultu sira presiza
hasa’e abilidade (upskilling) no aprende abilidade foun (reskilling)
atu nune’e bele kompete iha mundu profisionál. Iha kontekstu ida-ne’e, edukasaun
non-formál sai hanesan ponte entre edukasaun formál no nesesidade mundu servisu
ne’ebé kontinua mudansa tuir tempu.
Iha razaun 3 (tolu), tamba saida
mak Edukasaun Non-Formál Importante tebes.
1. Foku
ba Abilidadene’ebè presiza iha Mundu Servisu
Edukasaun formal dalabarak
mais teorítiku komapara ho edukasaun non-formál. Edukasaun non-formal foka liu ba
abilidade prátika ne’ebé bele responde ba nesesidade mundu real. Maske nune’e,
edukasaun formal nafatin importante ka atu reforsa fila fali katak edukasaun non-formal
sai hanesan komplimentariu atu responde ba nesesidademundu real.
2.
Ambiente
Aprende ne’ebé Konfortável
Sem presáun akademiku
ne’ebé makas, edukasaun non-formál kria atmósfera aprende ne’ebé amigavél,
interativu, no partisipativu. Ambiente ida ne’e hasa’e motivasaun aprende no
halo partisipante sira hakarak kontinua dezenvolve-an.
3.
Kontribui
Direta ba Dezenvolvimentu Rekursu Umanu
Individu ne’ebé iha abilidade
relevante sei prontu liu atu servisu, hasa’e produtividade, ka kria
oportunidade servisu rasik hanesan sai emprezariu ka seluk tan. Nune’e,
edukasaun non-formál iha kontribuisaun direta iha dezenvolvimentu ekonomia no
sosiál.
Bazeia ba razaun sira hotu ne’ebé
mensiona ona iha leten, Monte Academy eziste atu sai hanesan solusaun ba
preokupasaun refere. Monte Academy ne’ebé ho slogan “follow your
dream” hanesan instituisaun edukasaun non-formál no ida husi nia
missaun mak “fornese oportunidade aprendizajen ne’ebé aksesível no iha kualidade
a’as atu prepara individu ho abilidade sira ne’ebé presiza atu susesu iha mundu
real”. Monte Academy kompromete atu oferese aprendizajen ne’ebè la’os de’it ho
teóriku maibe oferese mos aprendijajem ho maneira interativu, aplikativu no sai
mos fatin ba estudante sira atu bele espresa sira nia ideia hotu. Programa
treinamentu hotu ne’ebè oferese husi Monte Academy, dalabarak mai husi
nesesidade husi sosiedade nia preokupasaun no tuir konteksu lokál Timor-Leste
nian, nune’e partisipante ka estudante sira la’os de’it aprende, maibe mos
prontu atu aplika sira-nia abilidade iha futuru tantu iha setór privadu ka
setór públiku.